Kui inimesel on tekkinud tervisega probleeme kuumas või külmas keskkonnas, ei tähenda see seda, et need probleemid on tingimata põhjustatud antud keskkonnast.
KUUMAKURNATUS – ei ole eluohtlik. Gripisarnased sümptomid, kahvatus, higistamine, iiveldus, oksendamine
KUUMARABANDUS – võib olla eluohtlik. Punetav, kuiv nahk, teadvuse hägunemine kuni teadvuse kaotuseni.
ESMAABI
- Viige kannatanu kuumaallikast eemale
- Võtke pealisriided seljast
- Tehke kannatanu külma veega märjaks ja lehvitage talle tuult
- Kui kaotab teadvuse – vt teadvuseta kannatanu esmaabi
- Vajadusel kutsu 112
KUUMAKRAMBID ehk veetustumine
Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse (higistamise) korvamiseks kuumade ilmade korral kasutatakse joomiseks ainult vett. Tunnuseks on 1–3 minutit kestev valulik kramp koormatud lihaserühmas.
ESMAABI - Anna kannatanule juua külma kergelt soolast (0,1%-list) vett või mahla, värskat, isostari või muud soolasid sisaldavat mineraalvett.
KÜLMUMINE - Vastav piirkond kahvatu, hall, tuim, veretu ja külm. Sügaval külmumisel tunduvad koed olevat nagu puust või kivist, võivad tekkida villid
ESMAABI
- Ära aseta kannatanut ega kahjustunud jäset sooja vette
- Ära hõõru külmunud jäset.
- Kui külmunud piirkond hakkab tugevasti valutama ja läheb kuumaks on soovitav sellele piirkonnale peale panna burn-shield geeli.
- Kutsu 112
ALAJAHTUMINE - Loid, hägunenud teadvus. Kahvatu, hallika, sinaka nahaga
ESMAABI
- Kata soojalt, anna sooja jooki
- Ära aseta kannatanut sooja vette
- Ära anna alkoholi, kui kannatanu on külmas keskkonnas – alkohol laiendab veresooni, alajahtumine suureneb.
- Alajahtumisel võivad kannatanud näida surnutena ka kogenud päästjale. Isikut ei saa pidada tõeliselt surnuks enne, kui ta pole üles soojendatud
- Kutsu 112