Teeme nüüd siis fotomeenutuse Mustamäe ja Nõmme laste Hea Inimese Galast.  Need kes osalesid, on mulle saatnud mitmeid meile ja inimesed tunnistasid, et Eestimaal, kus viimastel nädalatel saab põhiliselt meediaruumis sõna julmus ning jõhkrus, oli Kaja kultuurikeskuses toimunud üritus nagu palsam haigele hingele.  Tõepoolest- dikussioon omastehooldajate raske olukorra üle, erihooldekodudes toimuv, järjekordne rahapesu Sotsiaalministeeriumis – Uhh! Enam ei taha ja ei suuda. Ja kuidas sellest välja pääseda?  Kunagi küsiti targalt, kuidas süüa elevanti? Eks meie probleemipundar sarnanebki elevandiga ja kuidas seda elevanti siis süüa tuleb? Tark vastanud: ampsukaupa.  Ja see, mis Hea Inimese Galal toimus, oligi amps meie probleemielevandist. Kella 9.45 ajal oli Kaja kultuurikeskuses juba kõva sagimine. Saabusid lasteaedade esindused.

Lapsed  ja nende õpetajas said selga hoolimise särgid ja märgid ning kleepsud

Edasi läksid lapsed saali, kus igale grupile oli valmis pandud oma “pesa”. Pakiti lahti esitlused, mille olid teinud projektis osalenud lasteaiarühmad. Rõõmuga veendusid korraldajad, et  nende sõnum oli pärale jõudnud.  Me ei korraldanud  järjekordset võistlust või propageerinud meedikute elukutset  vaid teadsime, mis on meie eesmärk – oleme ühisel teel Hea Inimese Maa  poole.

Lapsed olid mõistnud, et aitamiseks ei piisa kohe üldse ainult helistamisest  numbrile 112 vaid  tuleb ise teha suuri tegusid, et elusid päästa.

Nii sai pea pealt uuesti jalgadele keeratud meil nii deformeerunud maailmapilt, et pole vaja midagi osata, peamine on osta teenust.

Ja siis tulid pisikesed sõnavõtud:

Laulsime oma Aitamise laulu ja esmakordselt koos meiega hümni autor Piret Hallik.

Ja siis tulid lasteaedade esindajad, et loosida välja esinemisjärjekord.

Närvitseda lastel aega ei olnud.  Eesruumi tulid vaid meeskonnad tädide kutsel. Teised uurisid kaisukarusid ja mängisid ning laulsid  korrldajate juhendamisel.

Meeskondadega tulid lapsed eesruumi, kus neid ootasid tõsised ülesanded.

1. Jooksis noaga ja kukkus sellele otsa.

2. Kukkus kõrgelt puu otsast alla, suur haav jalas ja käes.

3. Väikeõde vajus vannitamisel vee alla, ta ei räägi ega hinga.

Edasine oli juba meeskonnatöö. Veri kinni, hingamisteed lahti ja asend, mis sobis antud traumamehhanismiga.

Verejooksu sidumisel pidi surveside olema piisavalt tugev ja rulli otsad kaetud nagu vaja, ei mingit järeleandmist. Täpselt nii nagu  meedikute puhul.

Kõhu peal, kus survesidet teha ei saa, tuli haav rullidega fikseerida.

Hingamisteede avamiseks kasutati lähtudes traumamehhanismist kaht meetodit. Pea kuklasse või pea fikseerimist  in line.

Elustamisel oli esmatähtis sujuv ja sünkroonne töö ilma elustamispausideta tsüklite vahel ning rollide vahetamine.

Erilist tähtsust omas meeskonnatöö ehk üks võtab elusignaalid, teine helistab ja koheselt algab elustamine. Käed sirged massaažil ning sagedus 90 x minutis nagu meedikutelgi

Sellist tegevust nähes vajus enamike täiskasvanute suu lahti.  Oma elus sadu inimesi elustanud abilinnapea dr Martinson ei väsinud imestamast, kuidas on selline sünkroonis tegutsemine võimalik 5-6 aastastel lastel?? Keegi ei olnud midagi sellist varem näinud. Meie olime ja igal lõppvõistlusel  ning selle edu tagab unikaalne algoritmkoolitus, mis on meie 18 aastase praktilise ja teadustöö vili.

Algoritm tagab suurepärase meeskonnatöö,  päris mitmete 5-6 aastaste elupäästjate tegevus oli nii korrektne, et nad oleksid oma tegevusega reaalselt inimese päästnud, kuid kõige olulisem oli  sotsioloogilistele uuringutele toetuv alternatiivse väärtusmudeli pakkumine selles individualismist ning hoolimatusest tiirases ühiskonna normimudelis.

Kui kõik esitlused olid sooritatud, asusid kohtunikud punkte kokkulugema.

Lapsed said veidi keelekastet ning nakitsemist.

Ja siis kokkuvõte.  Meie Galal ei ole kaotajaid. Oskusi võib alati juurde õppida, otsus kasvada Heaks Inimeseks  on midagi nii suurt, et vajab raudkindlalt medalit.  Meie medalid kasvasid medalipuu otsas.

Aitäh Oiltanking A/S.

Tänavu oli laste esmaabiandmise tase ühtlaselt kõrge.  Selles  tihkes pingereas saavutasid esikoha Tallinna Rõõmupesa väikesed elupäästjad ning nende särasimsed ning alati rõõmsad õpetajad.

Ja taas küsisid tädid, onud kaameratega: ” Kuidas see teil õnnestus?”

Ilmselt selle tõttu, et nad uskusid, et niiviisi saab lastele õpetada mitte ainult esmaabi vaid midagi hoopis olulisemat. Enne kui nad asuvad õppima matemaatkat, loodusteadust , keeli ja palju muud, tegime me mudagi hoopis olulisemat- me õpetasime neid armastama.

Viimane ühislaulmine kuhu haarati ka lapsevanemad, sponsorid, linnaametnikud, korraldajad ja kaasaelajad. Me laulame oma Aitamise Laulu ja selles ringis tahame me hoida hellalt kõiki neid Eestimaa inimesi, kes valmistasid või ostsid kaisukaru, riputasid ta kaela oma head soovid ja saatsid kallistusega karukese  väikestele elupäästjatele.

See on meie- Valu Vennaskonna ühispilt. Need on inimesed, suured ja väikesed. kes deklareerivad kõige kiuste.

Me tahame olla inimlikud ja head inimesed.

Me oleme südamega selgeks õppinud, et kõigil meil on üks, habras ja meeletult väärtuslik elu.

Me julgeme õnnetust ära hoida!

Me õpime taas ja taas uuesti inimest aitama.

Meie ei luba haiget teha nendele, kes ei oska rääkida.

Tänavu vilksatab  Eestimaa suves sadakond suure punase südamega särki.  Särgi seljal on koos karukesega sõnum- Mina hoolin.  Meie julgeme hoolida Eestimaa tulevikust ja jätkame kangekaelselt edasi.  Augustis alustame taas Heade Inimeste koolitamist ja ikka tuhandete kaupa.  Kas sina hoolid ka?  Tule ja pane õlg alla. Igasugune abi on teretulnud.

Aga suvel saavad kõik Hea Inimese Gala osavõtjad hoolimise särgis Grillfestil endale VIP pääsme. Aitäh, hea koostööpartner Auris Rätsep ja Grillfest MTÜ.

Hea Inimese Galad said  praegu läbi. Kohtume uuel Galal sügisel. Uued lapsed, uued lasteaia õpetajad, uued lastevanemad. Loodame, et ka uued ja vanad sponsorid, toetajad ning pöidlahoidjad.